"Ma sain jälle kord aru, milline petukaup on loodus. Isegi kui lumi ära ei sula, pakub ta vaevu mingeid keelelisi või emotsionaalseid motiive: tema vaieldamatust monotoonsusest saab täielikult aru ka kodust lahkumata. Loodus on tühi ja kõle; ainult filistrid näevad seal midagi, vaesed vennikesed, kes peavad muudkui sellest jahuma. Näiteks metsadel puudub igasugune temaatiline potentsiaal ja kõik allpool 1500 meetrit on täiesti ajast ja arust, sest Piz Palüd võib kinos marga eest vahtida... Hoidke loodusest eemale! Ta ajab teil mõtted sassi ja mõjub teie stiilile erakordselt halvasti! Natura – otse loomulikult naissoost! Tahab ikka ainult mehest seemet välja pigistada, temaga paarituda ja teda kurnata. Kas loodus on üldse loomulik? Ta alustab midagi ja jätab siis kõrvale, sama palju on katkestusi kui algatusi, suunamuutusi, läbikukkumisi, hülgamisi, vastuolusid, välgatusi, mõttetuid surmasid, eksperimente, mänge, näivusi – ta on õpikunäide ebaloomulikkusest! Ja ta on ka tavatult vaevaline, läheb ülesmäge, allamäge: tõusud, mis end vastastikku tühistavad, tuhmuvad vaated, varem tundmatud vaatluskohad, mis otsekohe unustatakse – lühidalt, idiootsus!"
- Gottfried Benn
"Beethovenist – Kanti eetikas ma pean eriti kahtlaseks „väärikust“, mida nad autonoomia nimel inimesele omistavad. Moraalse enesemääramise võime on inimesele omistatud absoluutse eelisena – kõlbelise kasumina –, samas kui seda kasutatakse salaja domineerimise, nimelt looduse üle domineerimise legitimeerimiseks. Just see on tegelikuks aspektiks transtsendentaalsele väitele, et inimene võib dikteerida looduse seadusi. Kanti puhul märgistab eetiline väärikus erinevusi. See on sihitud loomade vastu. Implitsiitselt väljutab see inimese loodusest, nii et tema inimlikkus ähvardab kogu aeg ebainimlikku tagasi langeda. Kaastundele ei jää siin mingit ruumi. Kantiaani jaoks ei ole midagi vastikumat kui meenutada talle inimese sarnasust loomadega. See tabu on alati töös, kui idealist pragab materialisti. Loomad mängivad idealistlikus süsteemis sisuliselt sama rolli kui juudid fašismis. Sõimata inimest loomaks – see ongi tõeline idealism. Keelata loomadele lunastuse võimalikkust absoluutselt ja iga hinna eest on tema metafüüsika puutumatuks piiriks. – Ja Beethoveni sünged aspektid on seotud just täpselt sellega."
- Theodor Adorno, Beethoven: The Philosophy of Music
