"HÄRRASED,
Ma lugesin hoolikalt teie hiljutist matemaatilist Auhinnaküsimust, mis järgmiseks aastaks käidi välja Loodusfilosoofia oma asemel, nimelt „Une figure quelconque donnee, on demande d’y inscrire le plus grand nombre de fois possible une autre figure plus-petite quelconque, qui est aussi donnee“.* Mul oli hea meel järgmiste Sõnade põhjal, „l’Acadeemie a jugee que cette deecouverte, en eetendant les bornes de nos connoissances, ne seroit pas sans UTILITE“** teada saada, et te peate Kasulikkust oma Uuringute põhiliseks Eesmärgiks, mis ei ole alati nõnda olnud kõikide Akadeemiatega; ja ma järeldan siit, et te käisite välja selle Küsimuse filosoofilise, või nagu Õpetatud seda väljendavad, füüsilise asemel, kuna tol hetkel ei tulnud teile pähe füüsilist, mis tõotaks suuremat Kasulikkust.
Lubage mul siis tagasihoidlikult teile kaalumiseks välja käia üks säärane, ja teie läbi, kui te selle heaks kiidate, meie valgustatud Ajastu õpetatud Tohtritele, Keemikutele &c. tõsiseks Uurimiseks.
On üleüldiselt teada, Et meie ühist Toitu seedides luuakse või tekitatakse Inimolendite sisikonnas suur Kogus Tuult.
Et lubada sellel Õhul välja pääseda ja seguneda Atmosfääriga on tavaliselt Seltskonnale vastumeelt haisva Lõhna tõttu, mis seda saadab.
Et sellepärast kõik hästikasvatatud Inimesed hoiavad niisuguse Üleastumise vältimiseks väevõimuga tagasi Looduse Ponnistust seda Tuult valla päästa.
Et nõnda Looduse vastu kinnipeetuna ei tekita see sageli mitte ainult suurt Valu praegu, vaid ka ajendab tulevikus Tõbesid, nagu näiteks tavaliselt Voolmeid, Rebendeid, Tümpaaniat, &c. mis on sageli hukatuslikud Tervisele & teinekord Elule endale.
Kui niisuguste Vallandumistega ei kaasneks jäledalt vastikut Lõhna, ei hoiaks viisakad Inimesed seltskonnas arvatavasti rohkem niisuguse Tuule vallandamist Tagasi, kui nad teevad seda sülgamisega või oma Nina nuuskamisega.
Minu Auhinnaküsimus oleks niisiis, Avastada mingi tervislik & mitte vastumeelne Arstim, mida segada meie tavalise Toidu või Kastmetega, mis muudaks loomuliku Tuule Vallandamise meie Kehadest mitte ainult pahakspandamatuks, vaid meeldivaks nagu Parfüümid.
Et tegemist pole kimäärse Projektiga ja ülepea võimatuga, ilmneb järgmistest Kaalutlustest. Et meil on juba teatavad Teadmised Viisidest, kuidas seda Lõhna Muuta. Kel eineks riknenud Liha, eriti koos suure Sibulate Lisandiga, võib endale lubada Lehka, mida ei suuda taluda mitte ükski Seltskond; samas sellel kes on elanud mõnda Aega ainult Köögiviljadest, on too Hingus nii puhas, et seda ei tuvasta ka kõige tundlikumad Ninad; ja kui tal õnnestub Kuuldust vältida, võib ta igal pool märkamatult oma Tusale vaba Voli anda. Ent kuna leidub paljusid, kelle jaoks täielikult Taimne Dieet on tülikas, ja nii nagu natuke Peldikusse visatud Kustutamata Lupja parandab tolle hämmastava Koguse haisvat Õhku, mis tõuseb sellest ilmatust roiskuvast Ainekogusest, mida niisugused Kohad sisaldavad, ja muudavad selle Lõhna üpris meeldivaks, siis kes teab, kas mitte natuke toiduga sisse võetaval Lubjapulbril (või millelgi muul samaväärsel), või ehk Õhtusöögi kõrvale võetaval Klaasil Lubjaveel, poleks ehk samasugust Mõju Õhule, mida tekitatakse ja väljutatakse meie Sisikonnast? See on Katsetamist väärt. Kindel on ka, et meil on Võime kergel Viisil muuta ühe teise Väljalaske, nimelt meie Vee Lõhna. Paar söödud Sparglivart annavad meie Uriinile vastumeelse Lõhna; ja Tärpentinipill, mis pole suurem kui Hernes, annab talle Kannikeste meeldiva Lõhna. Ja miks peaks pidama Loomu poolest võimatumaks leida Vahendeid teha Parfüüm meie Tuulest kui meie Veest?
Sellise Uurimise Ergutamiseks, (surematust Aust, mida Leiutaja võib põhjendatult oodata) kaalugem, kui vähest Tähtsust Inimkonnale, või kui vähesele Inimkonna Osale on olnud kasu nendest Teaduse Avastustest, mis siiamaani on teinud Filosoofid kuulsaks. Kas Täna leidub kahtkümmetki Inimest Euroopas, kes on õnnelikumad või kasvõi mugavamad Teadmisest, mida nad on korjanud Aristoteleselt? Millist Troosti saavad anda Descartes’i Keerised Inimesele, kellel on Sisikonnas Tuulekeerised! Teadmised Newtoni vastastikusest Külgetõmbest Aineosakeste vahel, kas need pakuvad Kergendust talle, keda piinab nende vastastikune Eemaletõukavus ja halastamatu Puhitus, mille see kaasa toob? Meelehea, mida mõne üksiku Filosoofi jaoks tekitab näha paar Korda oma Elus Valguse Lõimede lahtihargnemist ja eraldumist seitsmeks Värviks Newtoni Prisma abil, kas on see võrreldav Kergenduse ja Leevendusega, mida võiks tunda iga elav Inimene seitse korda Päevas oma Sisikonnast Tuult vabalt välja lastes? Eriti kui see muudetaks Parfüümiks: Kuna ühe Meele Nauding pole halvem teise omast, siis selle asemel et teha heameelt Nägemisele, võiks ta leida rõõmu teda ümbritsevate Lõhnast, & teha Paljud õnnelikuks, mis heasoovlikule Vaimule peaks pakkuma lõpmatut Rahuldust. Suuremeelne Hing, kes praegu üritab välja selgitada, kas tema võõrustatavaile Sõpradele meeldib pigem Klarett või Burgundia, Šampanja või Madeira, uuriks siis ka, kas nad valiksid Muskuse või Liilia, Roosi või Bergamoti, ja pakuks siis vastavat. Ja küllap on niisugune Vabadus Auru Välja Lasta ja üksteisele meelehead teha inimese Õnne jaoks lõpmatult Tähtsam kui Trükivabadus või teineteise teotamine, mille nimel Inglased on niivõrd valmis võitlema & surema. — Lühidalt, see Leidus, kui ta ära teha, tooks, nagu Bacon seda väljendab, Filosoofia koju Inimeste Ettevõtmisse ja Rüppe. Ja mul tuleb paratamatult järeldada, et kui Võrrelda käesolevat universaalse ja alalise KASULIKKUSE poolest, on ülalmainitud Filosoofide Teadus, isegi kui Lisada, Härrased, teie „Figure quelconque“ ja kõik seal sisalduvad kujundid, kõik kokku võetuna väärt vaevalt
PEERUTIKKUGI."
Benjamin Franklin, kiri, 1781.
* "Palume igasse etteantud kujundisse sisestada nii mitu korda kui võimalik väiksem kujund, mis on samuti antud."
** "Akadeemia hinnangul see avastus, mis laiendab teadmiste piire, on omajagu kasulik."
No comments:
Post a Comment