Teaduslikult akadeemilisele distsiplinaarväljale on sisenemas uus uurimisvaldkonna haru. Tal on esialgu veel üsna kohmakas nimi: pleonasmoloogia või ehk reduntantism. Antud uus teadus tegeleb peamiselt liialdatult redundantsete pleonasmide uurimisega teaduslik-analüütiliselt metoodiliste meetodvahendite abil.
Näiteks väidavad pleonasmoloogid ehk reduntantistid, et diskursiivse kõneakti lokutsioonilised lausungid representeerivad esindavalt kujutisi, mis meelelis-ajulise vaimu tunnetusliku kognitsiooni abil modelleerivad ideokujundipõhiselt ontoloogiliselt olemuslikku maailmaolemise eksistentsi.
Pleonastlike reduntoloogide arvates on tarvilikult vajaduslik sõnastada just nimelt seda kindlalt konkreetset eksplitseerivat näidet, kuna vaid nii jõuab usulis-religioosse metafüüsise absoluutselt olevasse olemuskogemusse. Põhjuslikuks ajendiks on lähtekohapõhine seisukoht, mis positsioneerib, et kasinaks limiteeritud piirvähese sõnastusvõimekusega kidurliknapp, väljendusvaeselt ütlev uurimine ei võimalda koguse põhjal mahuliselt piisaval määral ja ulatuses paljundada ohtruslikku mastaapakadeemilist sõnalauselist vohangut, mis oma rikkalikus külluses suudaks jõulislikult võimekalt filosoofiliselt tarkuselembest masturbatiiv-pihulist sõnaonaneerimist rahuldaval määral täide viia, mille tagajärjekaks tulemuseks on nörritav, anti-akadeemilisvastane vajadus redutseerida taandavalt arusaadavasse, selgesõnalisse väljendusvormi praktiliselt konkreetne ning mõistetav mõtlusideeline arusaamus. Milline olukord on pleonastile äärmiselt vastuvõetamatu.
(Tänud Märtenile hüppelaua eest.)
2 comments:
Kui ma nüüd õigesti aru sain ..
et kas tohiksin kasutada seda näitena, kuidas mitte kirjutada?
Terv.
Fregglyp
Eks see laias laastus mõte oli küll, ehkki tasub silmas pidada, et pleonasm on konkreetne retooriline võte, mis mitte alati nii jõhkralt esil ei ole kui siin.
http://en.wikipedia.org/wiki/Pleonasm
Post a Comment