"Ma arvan tõemeeli, et meie - parasiitlik preestriklass, kes jagab BA-sid ja PhD-sid nagu sakramente - oleme sotsiaalsete muutuste läbiviimiseks parimas positioonis. Selleks on tarvis edaspidigi mõtlemise üle tühjalt lõugu lõksutada, mida me senimaani teinud olemegi, sest ilma taolise salapärata ei laseks ühiskond meil enam edaspidi noori korrumpeerida."
- Richard Rorty, kirjavahetusest
"Arusaam, et see kes ei poolda sinu vaateid pooldab nende täpset vastandit, või et tal lihtsalt ei olegi neid, ei ole, ükskõik mil moel ta ka ei lohutaks neid, kes kardavad, et tegelikkus kaob ära, kui me temasse väga tugevasti ei usu, anti-relativistlikus diskussioonis ülemäära suurema selguse poole viinud, vaid ainult pannud kaugelt liiga paljud inimesed kulutama kaugelt liiga palju aega pikkadeks kirjeldusteks sellest, mis see on, mida nad tõeks ei pea, kui tundub vähegi tulus olevat."
- Clifford Geertz, "Anti anti-relativism"
"Kõik on seespool, sest selleks, et üldse millestki mõtelda, on tarvis „olla võimeline seda teadvustama“, ning on tarvis seda ütelda, ja nii me olemegi lukustatud keelde või teadvusesse, ega ole võimelised pääsema välja. Selles mõttes neil [teadvusel ja keelel] puudub väljaspoolsus. Aga teises mõttes on nad täielikult välise poole pööratud; nad on maailma aken: sest olla teadvuslik tähendab alati teadvustada midagi, rääkida tähendab paratamatult rääkida millestki. Teadvustada puud tähendab teadvustada puud ennast ja mitte puu ideed; puust rääkimine ei tähenda lihtsalt sõnade lausumist, vaid rääkimist asjast. Järelikult sulgevad teadvus ja keel maailma endasse vaid niivõrd kui nad, ümberpöördult, sisalduvad temas täienisti. Me oleme teadvuses ja keeles justkui läbipaistvas puuris. Kõik on väljaspool, aga välja pääseda on võimatu."
- Francis Wolff, "Dire le monde"
"“Reaalsus“ osutub selleks, mida me soovime eksistentsi olevat, olles analüüsinud tema defekte ja otsustanud, mis neid kõrvaldada võiks; „reaalsus“ on see, milline eksistents oleks, kui meie piisavalt põhjendatud eelistused oleksid niivõrd täielikult loodusesse sisse seatud, et kogu tema olemus saab ammendatud ja määratletud, mille tagajärjel muutub tarbetuks midagi otsida ja pingutada. Kõik see, mis jääb üle (ja kuna mured, pingutused, konfliktid ja eksitused eksisteerivad empiiriliselt edasi, jääb küll midagi üle) on definitsiooni järgi täielikust reaalsusest välja arvatud ja omistatakse olemise tasandile või järgule, mida kinnitatakse olevat metafüüsiliselt madalam; tasandile, mida kutsutakse vaheldumisi nähtumusteks, illusioonideks, surelikuks vaimuks või tühipaljalt empiiriliseks, vastandina sellele, mis on olemas tegelikult ja tõeselt. Siis muutub metafüüsika probleem: selle asemel et olla eksistentsi üldiste tunnusjoonte avastamise ja kirjeldamise viis, saab temast püüd kohandada või lepitada kaht eraldiseisvat olemise valda."
- John Dewey, "Experience and Nature"
"Reaalsus kasvab täpselt niivõrd kui nähakse vaeva, et muutuda tundlikumaks tema erinevuste suhtes."
- Bruno Latour, "Politics of Nature"
"Enda juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ma olen kõikidest parem," praalis kass haigutades. "Ja siis veel see, mida teistel haruharva esineb, et ma olen veel ka väga ilus ja tark."
- Alo Paju, "Muinaslugu"
No comments:
Post a Comment