"Pinballi ei mängita ainult kätega, seda mängitakse ka niuetega. Pinballi mängides ei ole ülesandeks mitte pall peatada, enne kui ta neelatakse põhjas olevasse suhu, või lüüa ta tagasi keskväljakule nagu poolkaitsja. Ülesandeks on sundida teda jääma üles, kus valgustatud sihtmärke on arvukamalt, ja panna ta põrkuma ühelt teisele, uidates, segaduses, meeletuna, kuid ikka vaba tegutsejana. Ja seda saab teha mitte pallile lööke andes, vaid edastades kastile, raamile vibratsioone, aga õrnalt, et masin jaole ei saaks ega ütleks Tilt. Seda saab teha ainult niuetega või siis puusade mänguga, mis paneb niuded mitte niivõrd mükse edastama kuivõrd libisema, hoides sind siinpool orgasmi. Ja kui puusad liiguvad looduse kohaselt, on kannikad need, mis annavad tõukejõu, aga nõtkelt, nii et kui tõuge jõuab vaagnapiirkonda, siis teda pehmendatakse, justkui homeopaatias, kus mida enam lahust raputatakse ja mida enam lahustub ravim pikkamisi lisatud vees, kuni ravim on peaaegu täiesti haihtunud, seda meditsiiniliselt tõhusam ja mõjusam ta on. Nii edastatakse niuetest kastile kaduvväike tuige, ja masin kuuletub, pall liigub oma loomuse vastaselt, eirates inertsi, gravitatsiooni, dünaamikaseadusi ja oma looja nutikust, kes tahtis temast teha sõnakuulmatut. Pall on joobunud vis momendist, jäädes mängu mälestusväärseks ja mäletamatuks ajaks. Aga tarvis on naise niudeid, sellist, kus iileumi ja masina vahele ei tule mingit urbset keha, ja sekkuda ei tohi mingit erektiilset ainet, ainult nahk, närvid, teksastega kaetud pehmelt polsterdatud luud ja sublimeeritud erootiline raev, üleannetu frigiidsus, osavõtmatu kohanemine partneri reageeringutega, isu tekitada iha, talumata enda oma ülemäärasust: Amatsoon peab mängukuuli hulluks ajama ja samas nautima mõtet, et seejärel ta hülgab tema."
Umberto Eco, "Foucault's Pendulum"
No comments:
Post a Comment